Abiks esimese aasta tudengitele

[Kunter]

Rebastele

Olen juba ammu mõelnud teha tulevastele rebastele sellise abistava kokkuvõtte esimese aasta ainetest ning nüüd lõpuks tekkis aega see asi kirja panna. Tekst on mõeldud laiskadele, hajameelsetele ja paanitsejatele. Eeskujulikud õpilased käivad muidugi igas loengus kenasti kohal ja panevad kõik ise kõrva taha. Postitan selle siia kuu aega varem sellepärast, et teised saaks veel mingite ainete kohta lisamärkusi teha ja inimese anatoomiast ma ei tea ka midagi. Lisaks veel ka sellepärast, et me saaks diskuteerida sel teemal, et kas üldse sobib nii palju siseinfot tulevastele rebastele anda, äkki oleks palju lõbusam neil endil kõik välja uurida
Ise olen nüüd tulevasel õppeaastal II aasta ökoloog.

Lühidalt EAP-dest ja ainetele registreerimisest

Esiteks neist müstilistest EAP-dest. Iga aine omab kindla arvu EAP-sid, see on ÕIS-s iga aine taga kenasti ära toodud. Esimese semestri lõpuks (veebruari alguseks) peab teil olema vähemalt 15 EAP-d, et teid välja ei visataks. Selleks, et saada õppetoetusi peab aga olema iga semestri lõpuks 30 EAP-d. Teoreetiliselt on võimalik ka vähemaga saada, aga eelisjärjekorras saavad need, kes on vähemalt 30 EAP-d täis saanud. Kui te õppetoetustest ei hooli, siis tuleb lihtsalt saada 15 EAP-d kätte saada ning teiste semestri lõpuks (ehk aasta lõpuks) 45 EAP-d, et tasuta kohale jääda. Enamasti on teile ÕIS-s ette antud ühe semestri tunniplaanis alla 30 EAP eest aineid, seega peate ühe või kaks ainet ise juurde hankima (vabaained, valikained jne). On mõistlik, kui aineid on võetud varuga ehk isegi kui ühes aines peaksite põruma, siis ei kaota veel võimalust toetusi saada (kuigi F ehk 0 mõjutab keskmist päris korralikult, ent kui muud hinded on head, siis ei tohiks lootust nullida). Teise semestri jaoks ainetele registreerides tuleks tähele panna, et teil aasta lõpuks vähemalt 45 EAP koos. Normaalne EAP-de arv aasta lõpuks on 60 ehk 30+30, seega oluliselt rohkem kui 45, ent oma näite varal võin öelda, et väikse laiskuse ja ebaõnne korral võib esimesel aastal väga kergelt hunniku EAP-sid kaotada.

Põhimõtteliselt võite ise endale vabas järjekorras ained valida, ent tasub ikkagi registreerida ennast soovitatud ainetele, sest muidu, kui lükkate mõne aine järgmisse aastasse, siis võib ta teiste ainete aegade ühtima hakata. Lisaks on mõndadel ainetel eeldusaineid, mis peavad olema läbitud. Tasub igatahes võimalikult varakult välja uurida, milliseid valikmooduleid te tulevikus võtma hakkate, et teaks, millised ained teile kindlasti kohustuslikud on.

Eksamitel läbikukkumine on täiesti normaalne, ei maksa kohe musta masendusse langeda. Igat eksamit saab ühel semestril teha 2 korda ning kui siis ka ei saa läbi, tuleb järgmine aasta ainele uuesti registreerida ning saab veel 2 eksamikatset. Alles peale neljandat põrumist visatakse ülikoolist välja. Tuleb lihtsalt vaadata, et võlgu liiga palju ei tekiks, muidu võib järgmisel aastal raskeks minna topeltkoormusega.

Sügissemestri ained

Maateaduste alused I – olin veel noor ja naiivne ning arvasin, et ka ülikoolis peab igas loengus kohal käima. Loengud olid kell 8 hommikul ning tihti oli raskusi istekoha leidmisega, nüüd tagantjärgi meenutades on see päris absurdne. Eksam oli täielikult valikvastustega, peamiselt küsiti väga konkreetseid mõisteid(štokk, oiid, daik jne). Eksami läbimiseks peaks piisama sellest, kui paar päeva varem loete läbi netis olevad tekstid ja uurite kordamisküsimusi (ainult kordamisküsimustest ei pruugi piisata). Aga seda ma julgen küll öelda, et te ei pea lugema läbi seda 600 leheküljelist ingliskeelset raamatut, mida õppejõud soovitasid ning pole üldse hullu kui mõned loengud vahele jäävad. Mäletan, et üks õppejõud oli selline, kes suht tuimalt luges slaidide teksti ette, kuid teine tegi päris tihti nalju jne ning oli täitsa mõnus loeng.
Maateaduste kohustuslik praktikum (kuulub aine juurde) on selline, kus teile antakse kaks loengukorda, et erinevaid kivimeid ja mineraale uurida. Saate sellised lehed, kuhu teete märkmeid erinevate omaduste kohta (samas minu arust sellelt lehelt õppida on väga raske, parem silmaga meelde jätta). Kolmanda korra ajal peate privaatselt kapi taga praktikumi läbiviija ees neid kivimeid määrama. Pole hullu kui ei saa piisavalt kiiresti neid selgeks – võite ise käia Vanemuise geoloogia muuseumis neid kivimeid ja mineraale õppimas(kõik vajalikud on seal eksponeeritud). Alguses võivad need kivimid päris sarnased tunduda, kuid varsti hakkab silm ikka päris konkreetseid erinevusi märkama. Praktikumi läbiviija (T.Pani) on muidu hästi tore inimene ning laseb vajadusel ka hilisematel aegadel vastata. Kui süsteem püsib samana, siis te saate isegi ise näidata seal kapi taga, et milliseid kivimeid ja mineraale te teate ning siis ta küsib vaid paar tükki lisaks.

Kõrgem matemaatika – kindlasti paljud olid keskkooli lõpus õnnelikud ja arvasid, et nad ei pea enam kunagi matemaatikat õppima, aga nüüd seda ainet kohustuslike nimekirjas nähes pidid pettuma. Loengud olid tapvalt igavad proua Abeliga, kes lihtsalt loeb monotoonse häälega definitsioone ette ja hea õnne korral teeb paar näidet tahvlile. Need võiks isegi üles kirjutada. Alguses oli suur loengusaal täis, üle 200 inimese siiski, kuid talveks külastas hommikusi loenguid kuskil 40 inimest. Matas on palju tähtsam tahvlipraktikumides kohal käia. Minu õpetajaks oli seal Kokk, kes tõesti soovis vaid seda, et kõik kuidagi asja selgeks saaksid ning kontrolltööd hästi sooritaks. Ta hakkab küll kutsuma tahvli ette (lubades mingeid plusspunkte, millest minu arust mingit kasu polnud), mis on päris õudne. Tähtis on lihtsalt kõik ülesanded korralikult vihikusse üles kirjutada. Pärast kontrolltööde ajal tohib kasutada kõiki õppematerjale(öeldi vist küll, et ainult loengumaterjale, aga kuna seda ei saa kontrollida, siis lõpuks öeldi, et kõik on lubatud) ehk siis lihtsalt otsid vihikust mingi sarnase ülesande üles ning teed näite põhjal samamoodi. Kontrolltöös max on 20(ja veel tegelt lisaülesanded) ning seega peate mõlemas kontrolltöös saama vähemalt 10 puntki, et eksamile pääseda. Kui olete matas nutikad, siis võib teil juba enne eksami sooritamist positiivne hinne matas käes olla, sest lisaks kahele kontrolltööle on ka selline asi nagu Exceli kodune töö. Seal üks onuke räägib teile hästi rahulikult, kuidas excelis toimetada ning siis lõpuks peate kodus näidete põhjal sama asja läbi tegema. Iga aasta on ülesanded samad, aga lihtsalt erinevad arvud, seega tasub hankida mõni eelmise aasta exceli kodune töö ja selle põhjal vaadata, mis valemeid on kasutatud ja kuidas vormistada. Kokku on exceli tööga võimalik saada 20p ning seega tasub see kindlasti korralikult ära teha – leevendab eksamipinget. Eksam ise on suhteliselt lihtne muidu – õpite mingid maatriksi ja determinandi definitsioonid ja omadused täielikult ära ning 10p juba garanteeritud. Kordamisküsimuste põhjal on eksam igatahes.
Kahjuks pean teid kurvastama sellega, et seal õpitud asju läheb edaspidi vaja – näiteks biokeemias, üldkeemias, füüsikas ja isegi ökoloogias on igast logaritme, integraale ja tuletisi tarvis.

Üldkeemia - Lembi Tamme loengud on isegi kuulatavad (keemia kohta), aga peate väga palju üles kirjutama. Tasub igatahes kohal käia. Online-testid pole just kõige kergemad, ent tuleb millalgi ära teha. Nad küll lõpuhinnet väga palju tegelikult ei mõjuta. Kontrolltöö oli mingisuguste valikvastustega, mitte ülearu kerge, aga hea õnne korral on võimalik tublid punktid saada. Eksam meenutab natuke kontrolltööd ja seal on alati kindlad teemad(puhverlahused, pH jm). Eksamiks tuleb asi ikkagi selgeks õppida, bingo lotot seal enam mängida ei saa.


Mikrobioloogia I – Ka seal ei pea tegelt loengutes kohal käima – nii slaidid kui ka lühikonspektid on netis olemas ning vanemate kursuste käest on võimalik küsida vastatud kordamisküsimusi. Tasub päris korralikult igatahes kõik asjad sealt lühikonspektidest pähe tuupida. Mina oma lolli aruga jätsin palju asju õppimata, kuna need tundusid ebaolulised ning asi lõppes sellega, et need ebaolulised asjad olid eksamis punktiliselt kõige kaalukamad küsimused. Õppejõul polnud muidu viga – paljudele tundus see aine päris huvitav.

Evolutsioonimehhanismid – See oli päris veider aine, sest R.Villems räägib igast udujuttu loengus ning näitab paari üksikut kahtlast slaidi tahvlile. Kohalkäimine pole igatahes väga oluline, netis on saadaval päris pikk Villemsi konspekt ning lisaks võib igast evolutsiooni õpikuid ja asju sirvida. Eksamis peab lihtsalt pikalt kirjutama paarist mõistest (koadaptatsioon, fitness jne) või siis võrdlema Darwinit ja Lamarcki. Legendid on ka sellised, et keegi pole seal aines kunagi läbi kukkunud, sest Villems ei viitsi järeleksamit teha.

Orgaaniline keemia – Ohsasssaaa! Vot see on üks ebameeldiv aine, minu jaoks siiani kõige ebameeldivam olnud. Loengutes midagi suurt aru ei saa, oma asi kas käid kohal. Seminarides tasub kohal käia ja kenasti kaasa mõtelda ja kõik tahvlilt üles kirjutada ning juurde lisada ka mis reaktsioonidega tegu on. Ma rohkem ei tahaks selle aine juures õpetussõnu lisada, kuna ise kukkusin selle aine läbi ja pean see aasta uuesti proovima. Lisaks ei tea ma ka, milline hindekorraldus sel aastal on, sest eelmine aasta olid loeng ja seminar ühe 6EAP-se aine all koos. Igatahes teooriat selles aines on väga vähe, enamjaolt lihtsalt erinevate reaktsioonide läbiviimine ja ainetele nimede andmine.

Organismide mitmekesisus – Koosneb kolmest osast: A)seened+protistid B)taimed C)loomad. Iga osa kohta on eraldi kontrolltöö. Selleks, et aine läbida, peab kõik 3 kontrolltööd sooritama vähemalt 51-le punktile (mul oli üks kontrolltöö 50p ja see ei sobinud neile üldse). Igat kontrolltööd saab sooritada 2 korda.
Esimene on kõige lihtsam töö, sest protistide küsimused on puhtalt kordamisküsimustest. Tuleb lihtsalt need imelikud sõnad pähe tuupida. Seente osa on jällegi suhteliselt lühike, peate oskama ka seente elutsükleid joonistada. Loengutes kohalkäimine pole oluline.
Taimede osa on väga mahukas, seal soovitan ka loenguid külastada, sest eksamil oli paar sellist küsimust, millest konspektides pold midagi kirjas. Kahe päevaga seda materjali igatahes selgeks ei saa. Päris paljud põrusid esimesel korral taimede kontrolltööga.
Loomade kontrolltöö on ka suhteliselt keeruline. Teil on 50-leheküljeline konspekt, millest teilt võidakse küsida nookpaelussi peremeest või lameussi ladinakeelset nime jne. Kokku on 10 küsimust selgrootute kohta ja 10 küsimust selgroogsete kohta. Mõlema puhul peab saama üle 50% õigeid vastuseid, seega paras bingo loto. Selgroogsete osa oli tunduvalt lihtsam kui selgrootute osa, sai enamvähem puhtast loogikast ära teha. Loomade osa loengutes põhimõtteliselt kohal ei pea käima, aga kui aega on, siis vast võiks.



Kevadsemestri ained

Bioloogiline füüsika – Ärge laske end eksitada sõnast „bioloogiline“, hakkate tegema arvutusülesandeid ka autode kiiruse ja elektri kohta. Internetis on päris mahukad konspektid, mida te ilmselt ei viitsi mõttega läbigi lugeda, seega loengutes käimine on oma enda asi. Praktikumides tuleb aga kohal käia, eksamile pääsemiseks peavad kõik praktikumid olema läbitud ja õiged vastustelehed tagastatud. Pange pead kokku ja saate hakkama. Eksamil küsitakse aga igasugu jaburusi, umbes 20 teooriaküsimust ja 5 ülesannet (millest 2-3 on seminaridest pärit). Esimeseks arvutamise kontrolltööks tasub korralikult õppida (lihtsad teisendamised vaja meelde tuletada), teiseks tööks ei pea õppima, vaid peab lihtsalt praktikumi lehed kaasa võtma ja maha kirjutama sealt. Kontrolltöödest saadud punktid aitavad eksamil lihtsamalt läbi saada. Ei maksa väga põdeda, tuleb rahulik närv säilitada.

Ökoloogia – Zobel on selline isemoodi õppejõud, kes Internetti õppematerjale ei pane, vaid laseb kõik üles kirjutada. Võite muidugi aine lõpus kelleltki maha kirjutada kogu kraami, ent enamusele meeldis see aine. Ta teeb päris häid nalju ja annab ainet hästi arusaadavalt. Eksamit saab teha nii suuliselt kui kirjalikult, ent ma ei ütleks, et kumbki neist väga lihtne oleks. Mõlema puhul on päris vastikud küsimused. Hea uudis on aga see, et küsimused püsivad iga aasta suht samad, seega kui kellegi hea mäluga vanema tudengi leiate, siis saate päris palju targemaks. Aga jah, ökoloogid võiks ikka tublisti loengutes kohal käia

Biosüstemaatika alused - hästi veider aine, iga loeng kuulete palju ühesugust juttu erinevatest andmebaasidest. Lõpu poole räägivad külalislektorid niisama putukatest, taimedest jne, kuid seda eksamisse ei tule. Kui enne eksamit loete läbi selle biosüstemaatika õpiku, siis peaks asi korras olema. Lisaks pidi eksamis kirjutama tühjale a4 lehele a la „mis on liik“.

Biokeemia – see on üldkeemia ja org.keemia segu. Loengutes võib tunduda kõik äärmiselt keeruline, sest tahvel on mingeid integraale ja logaritme täis, ent tähtis on eksamiks kordamisküsimused selgeks õppida. ~47-60% küsimustest eksamis on puhtalt kordamisküsimustest (mida on kokku üle 100, ent on võimalik leida vastatud variante). Lisaks peate eksamis väheke arvutada oskama, graafikuid koostama ja mingeid keemilisi aineid ära tundma. Väikse pingutamisega peaks igatahes läbi saama, meil lasi õppejõud minu teada isegi 2 järeleksamit teha.

Geneetika I – Suht normaalne aine – loengud on kuulatavad (mina küll magasin, sest kõik loengud olid kell 8 hommikul), põhjalikud õppematerjalid internetis ning eksam on puhtalt kordamisküsimuste peale (kordamisküsimused on küll päris mahukad). Eksamil peate lihtsalt 4 kordamisküsimust vastama, palju oleneb sellest, kuidas teil küsimustega veab. Igasugused variandid on esindatud. Ei ole väga keeruline igatahes.

Rakubioloogia – Arghh!! Üks vihatumaid aineid tudengite seas. Meil kukkus 170-st vist üle 100 esimesel korral läbi. Loengud on keerulised ja konspektid on segased ning väga mahukad. Eksamil küsiti rõvedalt detailseid küsimusi ning lisaks nõuti arvutusülesannete oskamist. Õnneks ta hindas lõpuks suhteliselt leebelt. Loengutes käimine tuleks võib-olla kasuks, sest ta aeg-ajalt mainib asju, mida ta eksamil küsib. Igatahes näete loengutes palju toredaid videosid ning õpite mitokondrite põnevat salaelu.

Maateaduste alused II - Seal on palju erinevaid lektoreid – mõned kuulatavad, mõned mitte. Midagi keerulist seal igatahes pole, eksam on jälle valikvastustega ning enamik vastuseid on loenguslaididelt võetud. Mõned asjad saab loogikaga ka vastata. Loengutes käimine pole ülioluline.

Valikaineid

Bioloogiaalane inglise keel – seminarides niisama teete rollimänge, loete valjult tekste ette ja palju on grupitööd. Lisaks peate tegema kodus ühe essee ning ühe powerpointi esitluse vabal teemal tahvli ees ette kandma(kui grupp läheb suureks, siis kahe peale). On ka kaks sõnade kontrolltööd. Sõnad on päris keerulised, ent neid on vähe. Kohalkäimist kontrollitakse, aga üldiselt on päris mõistlik ja leebe õppejõud. Lisaks on tema jaoks pigem tähtis eneseväljendusoskus mitte grammatiline korrektsus.

Sissejuhatus majandusteooriasse – meile andis seda ainet üks Keskerakonna nõunik Freiberg, kes siis seal tahvli ees rääkis, kui halb valitsus meil on jne. Näeb välja nagu keskmine soomlane ja näitab teile palju graafikuid. Suudab hästi lihtsaid asju keeruliste sõnadega seletada. Arvestuseks tasub mõttega läbi lugeda õpik „Sissejuhatus majandusteooriasse“. Eksam on valikvastustega, ent sellise süsteemiga, kus mõlemad variandid võivad korraga olla õiged või valed. Igatahes oli see päris keeruline, ent täitsa õpitav.

[hedi]

Nonii, poole peale lugesin ära, siis viskas ikka kaane pealt küll... mis jama see on, et selles loengus ei pea käima ja tolles ei pea käima... ülikool, kallid inimesed on õppimiseks, mitte läbi saamiseks ja eksamite tegemiseks, et kohe asjad ära unustada. Ununevad nad tasapisi niikuinii aga kui vaid enne eksamit korra konspekt läbi lugeda, jääte lihtsalt purulolliks. Ja loomulikult on neid teadmisi järgmisel aastal mõnes teises aines kohe vaja.

Rebased, loengutes käige palju vähegi jaksate, kui ikka kuidagi ei saa, mis teha. Kirja teid tõepoolest keegi panema ei hakka nagu õndsas lapsepõlves matetunnis, kogu asi omaenda mõistlikkusel põhinev. Seminarid, praktikumid jmt tahavad 100%list kohalkäimist.

Ja F'e ei tasu saada, ükskõik, mida igasugused tegelased teile räägivad. Esiteks vähemalt meie teaduskonnas siis lausraske stippi saada. Teiseks tuleb teil mingil hetkel ülikooli jooksul edasiseks tööks kindlam valdkond ja juhendaja leida. Ja ärge arvake, et teie lemmikteemaga tegelev juhendaja teie keskmist hinnet kahe hiireklikiga vaadata ei saa .

Aga iseenesest on initsiatiiv kena, et lahti seletada, millega umbes igas aines tegeletakse. Lihtsalt cut the crap ehk siis lõika need osad vahelt ära, kus sa inimesi loengutest ära petad. Aitäh.

Edu,
Hedi (bio 3. aasta)

[Kunter]

Nonii, poole peale lugesin ära, siis viskas ikka kaane pealt küll... mis jama see on, et selles loengus ei pea käima ja tolles ei pea käima... ülikool, kallid inimesed on õppimiseks, mitte läbi saamiseks ja eksamite tegemiseks, et kohe asjad ära unustada. Ununevad nad tasapisi niikuinii aga kui vaid enne eksamit korra konspekt läbi lugeda, jääte lihtsalt purulolliks. Ja loomulikult on neid teadmisi järgmisel aastal mõnes teises aines kohe vaja.

Rebased, loengutes käige palju vähegi jaksate, kui ikka kuidagi ei saa, mis teha. Kirja teid tõepoolest keegi panema ei hakka nagu õndsas lapsepõlves matetunnis, kogu asi omaenda mõistlikkusel põhinev. Seminarid, praktikumid jmt tahavad 100%list kohalkäimist.

Ja F'e ei tasu saada, ükskõik, mida igasugused tegelased teile räägivad. Esiteks vähemalt meie teaduskonnas siis lausraske stippi saada. Teiseks tuleb teil mingil hetkel ülikooli jooksul edasiseks tööks kindlam valdkond ja juhendaja leida. Ja ärge arvake, et teie lemmikteemaga tegelev juhendaja teie keskmist hinnet kahe hiireklikiga vaadata ei saa .

Aga iseenesest on initsiatiiv kena, et lahti seletada, millega umbes igas aines tegeletakse. Lihtsalt cut the crap ehk siis lõika need osad vahelt ära, kus sa inimesi loengutest ära petad. Aitäh.

Edu,
Hedi (bio 3. aasta)

Tere Hedi,
Sa ilmselgelt jätsid vahele selle lause: "Tekst on mõeldud laiskadele, hajameelsetele ja paanitsejatele. Eeskujulikud õpilased käivad muidugi igas loengus kenasti kohal ja panevad kõik ise kõrva taha".
Aga ma annan Sulle andeks, sest sellest ilmselgelt loengus ei räägitud ning kodus iseseisvalt lugedes ei ole ju võimalik millestki aru saada (sinu jutu kohaselt).
See on Sinust ikka veidi jultunud, et niimoodi jämedalt käsid mul oma tekstist mõned asjad kustutada. Siin peaks toimuma kogemustevahetamine ja täpselt seda ma siin ka teen. See pole ju ka mingi ülimoraalne foorum. Pole Sind varem igatahes näinud siin ristirüütlina vahele kargamas, kui keegi kordamisküsimuste vastuseid või muud siseinfot jagab.
See on fakt, et paljudel inimestel on lugemismälu palju parem kui kuulmismälu ning ei suuda hoomata kiiret teksti kuulates aine sisu. Sina ilmselgelt oled pigem kuulaja, sest sa ei viitsinud mu teksti isegi lõpuni lugeda. Lisaks, mitmed õppejõud tõepoolest räägivad segaselt. See, et nad on kunagi teinud suurepärase doktoritöö vms, ei tähenda, et nad oskaks seda ainet kõige paremal moel tudengitele edasi anda.

Ma mäletan väga hästi, kuidas esimestel kuudel üle 200 inimese korraga loengutes oli ning novembriks see arv kuskile 50 peale oli langenud. Me võime öelda küll uutele rebastele, et käige vahvasti loengus kohal, ent varem või hiljem saavad nad ise ka aru, et see on nende enda valik, kas nad käivad loengut kuulamas või mitte. See, kes tahab, see käib. Kes ei taha, see ei käi. Isegi minu kursa kõige tublimad õpilased tegid mitmest ainest lõpuks teadlikult poppi. Seminarides ja praktikumides tuleb muidugi kohal käia, ma isegi rõhutasin seda mitmel korral. Mina lihtsalt panin kirja, milliste ainete loengud pole kõige efektiivsemad vahendid õppimiseks.

Sina oled bioloog ja muidugi tunned suuremat huvi igasuguste keemiate, mikrobioloogiate, rakubioloogia jms suhtes, ent mitte kõik ei taha saada laboriteadlasteks. Esimesel aastal on palju LOTE-le üldkohustuslikke aineid, suuna- ja erialamoodulid on ikka tähtsamad. Lisaks on see lihtsalt Sinu subjektiivne arvamus, et kõik loengukuulajad saavad oluliselt targemaks kui kodus õppijad. Ma tean paljusid kordi, kus igat loengut külastav inimene saab oluliselt halvema hinde kui kodused õppijad.

F'e muidugi ei tasu saada, kuid ega siis keegi seda vabatahtlikult ei teegi. Ma usun, et enamik neist 100-st rakubioloogias läbikukkujast ei soovinud saada F'i, ent mis seal parata, kui korra nii juhtus. Mina lihtsalt rõhutasin seda, et see pole veel maailma lõpp, kui F mõnes aines tuleb. Ma mäletan, et peale oma esimest F'i olin küll mustas masenduses ja mõtlesin, et siin mu ülikoolitee lõppebki, ent tegelt pole üldse hullu. Kõigil juhtub.
Palun!

[hedi]

[Airi]

Ma ütleks, et Kunter on siin teinud tublit tööd ja võtnud meie kursuse (bio+öko) esimese aasta suurepäraselt kokku. Nõustun enamuse tekstiga 100%.

Samas tuleb tõdeda, et mina olen ka see laisk, hajameelne ja paanitseja. Ning mina sain enda sõpradelt(kes enamuses olid filo teaduskonnast) juba enne ülikooli sellist suhtumist, et ülikool on lebo - õpid sessi ajal hulluks ja magad ülejäänud semestri maha. Nüüd kus ma ise vaevu-vaevu tegin selle org. keemia ära ja kukkusin haledalt rakubios läbi ning pean seda järgmine aasta kordama - ehk see semester ei saa rakubio II-te võtta ja muud taolist jama... Siis mina levitaks nooremates pigem sellist suhtumist, et palun, jumala eest, käige loengutes ja kui te ei saa loengust aru(mis juhtub niikuiniii, kui te just robotid pole), siis käige seal veel suurema hoolikusega, mitte ärge andke alla. Kui loengust ei saa aru, siis see tähendab ainult seda, et enne järgmist samasugust ajugümnastikat, tuleb eelmine loeng endale iseseisvalt selgeks teha.

Kui filod suudavad õppimatagi loogilise teksti pastakast välja imeda, siis rakubioloogiat paari päevaga ikka selgeks ei tee.

[Tormilind]

mina kui päris hea üliõpilane võiks öelda nii, et tõesti tõesti ei ole mõtet käia nendes loengutes, millesse oled valmis pühendama oma aega iseseisvalt topeltmahus. kindlasti leidub selliseid aineid mis on täiesti vastukarva või mida ei oska. neis ma soovitan kohal käia, sest siis kodus on lihtsam:) soovitan ka seda, et ärge häälestage end mingi aine suhtes negatiivselt, sest muutes aine endale meeldivaks sujub ka õppimine kiiremini. pealegi tulevad tänapäevases maailmas mitmekesised teadmised kuhjaga kasuks. bioloogina ütlen, et bioloog peab kõike teadma, sest bioloogia kätkeb endas nii keemiat, füüsikat kui elu.
lihtne tõde on keemiate puhul, et loengusse ja seminari tasub minna ettevalmistunult;) teeb jälgimise tunduvalt lihtsamaks. samuti aitas vähemalt mind see, et üritasin kaasõpilastele asju seletada. minul sai asi selgemaks ja loodan, et ka neil kellele ma seda õpetasin;)

küsimine pole patt!!!! ülikoolis tuleb küsida, sest see näitab õppejõule, et oled asjast huvitatud ning edaspidi muudab sinu elu lihtsamaks;) pealegi ei ole kellegi küsimustele vastamata jäetud. õppejõudude miinuseks on see, et nad ei tea, mida teie ei oska või millest aru ei saa. alati tasub küsida;) olge aktiivsed, siis läheb kõik kui õlitatult.

ka vanemad õpilased on abivalmid.

olen nõus hediga: ülikool on koht, kuhu tullakse õppima. ülikool on haridusasutus neile, kes tahavad õppida ning omandada uusi teadmisi;) kahjuks langeb päris palju inimesi esimesel aastal välja, kuid sellest võib järeldada, et see ei olnud nende õige koht.

Oodake prakse, sest need on vinged;)

Rappija-Tormi

[Ainar]

Jaa ja kui jahite tüdrukuid ja pidutsete ning ei õpi Lendate nagu Ainar kunagi ennemuistsel aal.

[luize]

Ja siis veel see, et mingi aine mis teisele ei meeldi võib sinu üllatuseks täitsa tore olla seega ära lähtu ainult teiste öeldust

Soovitus raskete ainete jaoks - vaata iga loengu materjal näiteks õhtul korra üle. Enamasti ei tähenda see meeletul hulgal lugemist. Nii on enne eksamit juba mingi pilt ees ja kordamine üüratult palju lihtsam. Keemiates soovitan kaa enne loengut materjal läbi vaadata. Muidu võib tekkida küsimus, et mis keeles see õppejõud seal ees küll räägib

[Sponsored content]