Üldkeemia eksam

[henster]

Tervitus. Lahendasin teste ja Lembi Tamme kordamisküsimusi ning mulle jäid sealt osad küsimused arusaamatuks. Näiteks lahuste omadused, täpsemalt sõltuvus molaarsusest. Äkki keegi tark oskab mingi niidiotsa kätte anda, sest mul endal on küll praegu nende ülesannete osas päris kehvad lood.

Muljeterohket aastavahetust ja kohtumiseni uuel aastal.

Kaasbioloog Meister
......

1. Reastage järgmised lahused osmootse rõhu kasvu suunas: 0,1 M Na3PO4,
0,05 M HNO2, 0,1 M NaOH, 0,05 M KCl, 0,1 M K2S, 0,05 M C2H5OH.
(Kordamisküsimused)

2. Millise aine 0,5 m vesilahus keeb kõige kõrgemal temperatuuril: KOH, HN03, CH3COOH, Na2SO4, C6H1206?
(Teema nr 4 webct keskkonnas)

3. Millise aine 0,2 m vesilahus külmub kõige madalamal temperatuuril: Ca(OH)2, CH3COOH, Na2SO4, HNO3, CH3COONa?
(Teema nr 4 webct keskkonnas)

4. Millisel järgmiste ainete 0,1 M vesilahustest on kõige madalam pH: CH3COOH, HCOOH, H2S, NaCO3?

[henster]

Lembi rääkis nende ülesannete kohta järgmist:

Esimese kolme ülesande lahendamisel tuleb rakendada põhimõtet:
Kõik need suurused (külmumistemperatuuri langus, keemistemperatuuri tõus, osmootne rõhk) on seda suurema väärtusega, mida suurem on lahustunud aine osakeste kontsentratsioon lahuses.
Seega tuleb arvestada nii lahuse kontsentratsiooni, kui ka seda, kas aine on elektrolüüt. Elektrolüütide korral tuleb kontsentratsioon korrutada i-ga (isotoonilise teguriga), mis näitab, mitu korda on osakesete arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu.

Tugeva elektrolüüdi korral i = nüü, seega tuleb kontsentratsioon korrutada nüü-ga (nüü näitab selle aine dissotsiatsioonil tekkivate ioonide arvu), nõrga elektrolüüdi korral võib arvestada, et i >1, kuid siiski suhteliselt lähedane 1-le.

Neljanda küsimuse korral tuleb lihtsalt mõtelda, milline neist hapetest on kõige tugevam (seejuures NaCO3 polegi hape, vaid nõrga happe sool, mille hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond). Hapete tugevuse üle aitab otsustada ka vastav dissotsiatsioonikonstandi väärtus - mida väiksem K, seda nõrgem hape.

Lisan veel ühe kordamisülesande:

Reastage keemistemperatuuri kahanemise suunas:

deltaTk=iKk*Cm

0,1 m CaCl2 disotsiatsioonil Ca2+ ja 2*Cl- ehk i = 3 deltaTk=3*0,1

0,1 m NaOH dissotsiatsioonil Na+ ja OH- ehk i = 2 deltaTk=2*0,1

0,05 m CH3COOH dissotsiatsioonil (väga lahjade lahuste korral) põhimõtteliselt i=gammaga tsipa suurem kui 0,05

0,05 m CO(NH2)2 mitteelektrolüüt i = 1 deltaTk=1*0,05

0,1 m C6H12O6 mitteelektrolüüt i = 1 deltaTk=1*0,1

0,05 m Na2SO4 dissotsiatsioonil 2Na+ ja SO4- seega i = 3 deltaTk=3*0,05

i ehk dissotsiatsiooni juurde tekkinud osakeste arv. Siin saame i kätte järgmiselt: (lahendus tähistatud sinisega)

Seega arvutame nüüd keemistemperatuurid (seejuures lepime kokku, et Kk hängib niisama, seega teda pole meil vaja arvestada): (tähistatud rohelisega)

Saadud keemistemperatuuri languse põhjal saame järjestada antud ühendid keemistemperatuuri kahanemise järjekorras): CaCl2, Na2SO4, C6H12O6, CH3COOH, CO(NH2)2

Eksamiks õppijatele (kui muidugi eksami vorm vahpeal ei muutu; muidugi tegu ka ainult minu töö A reaga): koorake reaktsiooni kiirust ja tasakaalu mõjutavaid tegureid, termodünaamika põhiseadus (nii, et oskate entalpia ja entroopia reaktsiooni puhul ära määrata), vesiniksidemete moodustumine, K väärtuse leidmine, ammooniumpuhver (mis see on, reaktsioon HCl-ga, pH muutus), pH määramine ühenditel (lisaks määrata kõrgeima ja vähima pH väärtusega ühend), vee oleku diagramm, astmeline dissotsiatsioon soola puhul (ioonidena) (sellega seonduv keskkonna muutumine) ja üldmõisted (lihtsalt, et oskaksite valedele vastustele jooni mitte alla tõmmata).

Ilusat tudengiks olemist.