Reisimine - kus käinud ja kuhu minna?

[Belfrost]

Vähereisinu ei tohiks ennast pidada laia silmaringiga inimeseks. Omast kogemusest võin öelda, et igal reisil saadud kogemus on eluaegne investeering.

Siiamaani on mul suur rõõm olnud võimaluste üle käia Itaalias, Prantsusmaal, Šotimaal, kõigis skandinaaviamaades, Ameerikas, Siberis(küll väikse lapsena ja midagi mul sellest meeles ei ole aga siiski), Ungaris, Tšehhis(Boheemia maakond moonidemeres, wow!), Hollandis ja Belgias, Saksamaal, Austrias, Egiptuses, baltimaades muidugi ja Poolat ma lihtsalt vihkan, sest olen seda kolm või neli korda edasi tagasi läbinud bussiga, ökk. Slovakkias olen käinud lumelauatripil ja niisama läbi sõitnud.

[atu]

Väljaspool Euroopat reisinud ma ei ole, käidud (vahel ka niisama läbitud) riike on kümmekond, kuid tundub, et üheski neist pole selle paiga hinge päriselt näinud.

Tulevikusihtideks Island ja Tiibet.

[Kotkas]

Perega on meil iga-aastased autoretked Vahemere äärde.

Aastal 2004 sõitsime läbi Itaalia. Me olime õega astronoomiahuviliste kokkutulekul Krabis ning üks õhtu vanemad ujusid kohale, panid meid auto peale ja ütlesid, et sõidame natuke lõuna poole. Tegelikult ei olnud üldse plaanis Vahemereni välja põrutada, aga nii see juhtus ning me leidsime end Veneetsiast. Mööda neid kitsaid tänavaid oli tõeliselt sürreaalne kõndida. Sellised kohad, mida olin näinud ainult piltide peal või mõnes filmis.

Aastal 2005, Kreeka, tegime tiiru peale tervele Peloponnesose poolsaarele. Käisime ka Katerini nimelises linnas. Mu õde sai endale paar toredat pilti teeviidaga, millel oli tema nimi peal.

2006 oli taas Itaalia, sest viimasest korrast jäi meile väheks ning me jugasime Napolini välja. MIngis Napoli äärelinnas olid joogikaevad, kuhu vesi tuli otse mägedest ning ma arvan, et ma pole kunagi nii maitsvat vett joonud. Omamoodi maigu andis kindlasti juudre ka meeletu linna peal kõplamine ning loks vett tegi olemise palju paremaks. Seal samas oli ka kõige ägedam pitsakoht, mida olen näinud. Koha leidsime selle järgi, et kohalikud sõitsid sealt minema, viis-kuus inimest rolleri peal, pitsakarbid käes. Selline ülipisike urgas, aga kokk oli tore ja ülisõbralik, üritas meiega Hispaania keelt rääkida (mu ema oskab seda). Välja kukkus itaalia keel hispaania keelsete asesõnadega. Ta väitis, et oskab veel paljusid keeli ning vatras neis keeltes pikalt. Meie ei saanud loomulikult midagi aru, lihtsalt naeratasime viisakalt. Pitsa ise oli peaaegu sama suur kui meie Volvo nina ning maitses taevalikult. Samal aastal oli minu esimene mägimatk Tatratesse.

2007 sõitsime läbi Hispaania. Käisime kõige lõunapoolsemas Euroopa tipus. Minu rõõmuks läbisime ka Barcelona, sest juba väga pisikeset peale olen ma tahtnud kõndida Sagrada Familia sammaste vahel (millest enamus oli kahjuks kiletatud).

2008 Portugal. Tegime ringi peale Pürenee poolsaarele.

Niisiis olen sõitnud läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia-Hertsegoviina, Belgia, Luksemburgi, Andorra, Monaco, Sloveenia ja võib-olla veel mõne Lõuna-Euroopa riigi. Üks reis kestab tavaliselt kuu aega (esimene oli kümme päeva).

Kui uni tuleb viskame tee kõrvale magamiskotid maha ja magame. Kui nälg tuleb, siis sööme kaasa võetud purgisuppi. Need reisid meeldivad mulle väga, ka lihtsalt sellepärast, et selline ratastel elu pakub vaheldust. Samas vahel tundub, et kuu aega on veidi palju. Põhimõtteliselt kolmandik suve on läinud.

Veel olen käinud Peterburis.

Tulevikusihid? Eks vaatame...

[Sponsored content]