RAKUBIO
+19
Airi
Nancy
peeterr
Kai
Indrek
maria255
Sander
maarja90
Krissu258
luize
Kerstenhoffer
rohekäpp
eltsu
ToMp$oN
leanella
Krike
krissu
Suhkur
henster
23 posters
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2 • 1, 2
Re: RAKUBIO
oskab keegi neid lahenda??
Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on 150 mV ja väljaspool rakku 15 mV. Kui suur ja millise märgiga on membraanipotentsiaal?
Raku membraan on ainult läbitav K+ jaoks ja [K+] välislahuses on 10 mV ja membraanipotentsiaal on 58 mV. Milline on [K+] kontsentratsioon rakkudes tasakaaluseisundi saabumisel? Temperatuur on 20 C
Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on 150 mV ja väljaspool rakku 15 mV. Kui suur ja millise märgiga on membraanipotentsiaal?
Raku membraan on ainult läbitav K+ jaoks ja [K+] välislahuses on 10 mV ja membraanipotentsiaal on 58 mV. Milline on [K+] kontsentratsioon rakkudes tasakaaluseisundi saabumisel? Temperatuur on 20 C
Indrek- Postituste arv : 32
Age : 37
Asukoht : Tartu
Registration date : 11/09/2008
Re: RAKUBIO
Ega kellegi ei ole juhuslikult loengutest ülesse märgitud küsimusi, mida Padu võib eksmil küsida???
Kai- Postituste arv : 4
Age : 33
Registration date : 07/09/2009
Re: RAKUBIO
indrekule
1) Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on 150 mV ja väljaspool rakku 15 mV. Kui suur ja millise märgiga on membraanipotentsiaal?
NII, kui membraan on läbitav ioonile, kuid on kontsentratsioonide vahe, siis on tegemist tasakaaluseisundiga, mille puhul membraanipotentsiaal on nn. nernsti potentsiaal
EN = - (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv), ehk antud näite puhul Cs/Cv on 150/15=10, log10=1.
tulemus tuleb neg. märgiga EN =-(2.3x8,3x293)/96500
2)raku membraan on ainult läbitav K+ jaoks ja [K+] välislahuses on 10 mV ja membraanipotentsiaal on 58 mV. Milline on [K+] kontsentratsioon rakkudes tasakaaluseisundi saabumisel? Temperatuur on 20 C
oletan, et membraanipotentsiaali väärtus on antud tasakaaluseisundis ja välislahuse kontsentratsioon samuti ei muutu mingi protsesssi mõjul.
Nii, kuna vaatame tasakaaluolekut, milles vaba energia muut on 0, siis valemi
ΔG = RT ln(Cin/Cout) + ZFΔΨ võime teisendada
ln(Cin/Cout)= - ZFΔΨ/RT, siit siis Cin/Cout = e astmel – ZFΔΨ/RT
võib kasutada ka nernsti potentsiaali valemit, sisuliselt on see sama, ainult kümnendlogaritmiga.
leiame siis seesmise ja välimise konts. suhte, see on e astmel -1x96500x0,058/8,3x293=e astmel -2.3=0.1
seega sees on 0.1 korda rohkem kui väljas. Oletades, et väline kontsentratsioon ioonide liikumise tõttu ei muutu , siis sees on kaaliumiioonide kontsentratsioon 0,1x10=1 mM
1) Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on 150 mV ja väljaspool rakku 15 mV. Kui suur ja millise märgiga on membraanipotentsiaal?
NII, kui membraan on läbitav ioonile, kuid on kontsentratsioonide vahe, siis on tegemist tasakaaluseisundiga, mille puhul membraanipotentsiaal on nn. nernsti potentsiaal
EN = - (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv), ehk antud näite puhul Cs/Cv on 150/15=10, log10=1.
tulemus tuleb neg. märgiga EN =-(2.3x8,3x293)/96500
2)raku membraan on ainult läbitav K+ jaoks ja [K+] välislahuses on 10 mV ja membraanipotentsiaal on 58 mV. Milline on [K+] kontsentratsioon rakkudes tasakaaluseisundi saabumisel? Temperatuur on 20 C
oletan, et membraanipotentsiaali väärtus on antud tasakaaluseisundis ja välislahuse kontsentratsioon samuti ei muutu mingi protsesssi mõjul.
Nii, kuna vaatame tasakaaluolekut, milles vaba energia muut on 0, siis valemi
ΔG = RT ln(Cin/Cout) + ZFΔΨ võime teisendada
ln(Cin/Cout)= - ZFΔΨ/RT, siit siis Cin/Cout = e astmel – ZFΔΨ/RT
võib kasutada ka nernsti potentsiaali valemit, sisuliselt on see sama, ainult kümnendlogaritmiga.
leiame siis seesmise ja välimise konts. suhte, see on e astmel -1x96500x0,058/8,3x293=e astmel -2.3=0.1
seega sees on 0.1 korda rohkem kui väljas. Oletades, et väline kontsentratsioon ioonide liikumise tõttu ei muutu , siis sees on kaaliumiioonide kontsentratsioon 0,1x10=1 mM
Viimati muutis seda peeterr (Püh Apr 24, 2011 6:14 pm). Kokku muudetud 2 korda (Muutmise põhjus : arvutusviga)
peeterr- Postituste arv : 7
Age : 42
Registration date : 31/08/2010
Re: RAKUBIO
ja need tublid, kes täna eksamit teevad, võiksid meid pärast natuke valgustada, milline eksam välja nägi
Nancy- Postituste arv : 11
Age : 33
Asukoht : Jõgeva/Tartu
Registration date : 01/09/2010
Re: RAKUBIO
kellegil padu aadressi pole?, peaks teda akna taha kollitama minema sellise eksami eest.
Sander- Postituste arv : 7
Age : 34
Registration date : 07/09/2009
Re: RAKUBIO
eks see oli tore jaaa
Nancy- Postituste arv : 11
Age : 33
Asukoht : Jõgeva/Tartu
Registration date : 01/09/2010
Re: RAKUBIO
Hm...ma suuremat sorti kollitaja ei ole, aga ega see tore eksam just polnud. Tuleviku mõttes vaatasin korra konspektid üle ja 27/30st küsimusest tuli isegi meelde. Nii, et kui kedagi huvitab, siis III variant oli umbes selline:
1. Fagotsütoosi ja pinotsütoosi erinevused.
2. Kuidas liiguvad valgud tütosoolist kloroplasti
3. Fotooksüdatsioon
4. Mitu miljardit aastat tagasi tekkisid eukarüoodid?
5. Kui suur on eurkarüütne rakk?
6. Fotosüsteemi tsenter. Millest koosneb, mis seal toimub?
7. Mis kaitseb lüsosoomi membraani?
8. Akvaporiinid, mis on, struktuur, funktsioon.
9. Aktsioonipotensiaal
10. K/Na – ATPaas –mis see on? Milleks?
11. Organell, mis on seotud tuumaga?
12. Mis funktsioon on tuumakesel?
13. Mida tuleb lisada Xle, et .... mikroskoobis seda näha oleks?
14. Mis on konfokaalmikroskoop. Mis eristab seda elektronmikroskoobist?
15. Telomeraas
16. Millistes rakutsükli faasides on kromosoomil kaks kromatiidi.
17. Millist faasi rakutsüklis tähistatakse -Mo
18. Arhe ja eubakter 3 erinevust
19. Arvutusülesanne pmf’i kohta.
20. Biokeemilised reaktsioonid peroksüsoomides.
21. Missugused modifikatsioonid toimuvad golgi kompleksis/ER-is?
22. DNA metüleerimine. Millist nukleotiidi metüleeritakse, millise DNA ekspressiooniregulatsiooniga on see seotud?
23. DNA ekspressiooni regulatsioon.
24. Mis toimub siledapinnalises ER-is?
25. Milliseid valke tuleb transportida tsütosoolist tuumakesse?
26. CDK produktid. – ma ei saa ikka veel aru, mis ta sellega mõtles.
27. Mobiilsed elemendid DNAs nende head ja vead.
1. Fagotsütoosi ja pinotsütoosi erinevused.
2. Kuidas liiguvad valgud tütosoolist kloroplasti
3. Fotooksüdatsioon
4. Mitu miljardit aastat tagasi tekkisid eukarüoodid?
5. Kui suur on eurkarüütne rakk?
6. Fotosüsteemi tsenter. Millest koosneb, mis seal toimub?
7. Mis kaitseb lüsosoomi membraani?
8. Akvaporiinid, mis on, struktuur, funktsioon.
9. Aktsioonipotensiaal
10. K/Na – ATPaas –mis see on? Milleks?
11. Organell, mis on seotud tuumaga?
12. Mis funktsioon on tuumakesel?
13. Mida tuleb lisada Xle, et .... mikroskoobis seda näha oleks?
14. Mis on konfokaalmikroskoop. Mis eristab seda elektronmikroskoobist?
15. Telomeraas
16. Millistes rakutsükli faasides on kromosoomil kaks kromatiidi.
17. Millist faasi rakutsüklis tähistatakse -Mo
18. Arhe ja eubakter 3 erinevust
19. Arvutusülesanne pmf’i kohta.
20. Biokeemilised reaktsioonid peroksüsoomides.
21. Missugused modifikatsioonid toimuvad golgi kompleksis/ER-is?
22. DNA metüleerimine. Millist nukleotiidi metüleeritakse, millise DNA ekspressiooniregulatsiooniga on see seotud?
23. DNA ekspressiooni regulatsioon.
24. Mis toimub siledapinnalises ER-is?
25. Milliseid valke tuleb transportida tsütosoolist tuumakesse?
26. CDK produktid. – ma ei saa ikka veel aru, mis ta sellega mõtles.
27. Mobiilsed elemendid DNAs nende head ja vead.
Airi- Postituste arv : 14
Age : 34
Registration date : 01/09/2009
Re: RAKUBIO
Kas keegi hea saadaks ka minule eelmiste aastate testid ?
Järeleksam ootab tegemist..
Oleksin väga väga tänulik
elenp@ut.ee
Järeleksam ootab tegemist..
Oleksin väga väga tänulik
elenp@ut.ee
elenp- Postituste arv : 1
Age : 32
Registration date : 29/05/2011
Re: RAKUBIO
Ei tea, kui aktiivne see foorum enam on, kuid kirjutan siiski.....
Selline küsimus siis, et kas eksam on stiilis valikvastused-lünktekst (olen selliseid versioone kuulnud-näinud) või on tegu siiski vana hea küsimus-vastus stiilis eksamiga nagu siin eelnevatest postitustest näha võis?
Tänan!
Selline küsimus siis, et kas eksam on stiilis valikvastused-lünktekst (olen selliseid versioone kuulnud-näinud) või on tegu siiski vana hea küsimus-vastus stiilis eksamiga nagu siin eelnevatest postitustest näha võis?
Tänan!
Pulgakomm- Postituste arv : 9
Age : 33
Registration date : 07/09/2011
Re: RAKUBIO
Pigem ikka küsimus-vastus stiilis, aga üldiselt piisas siiski lühikestest konkreetsetest vastustest.Pulgakomm kirjutas:Ei tea, kui aktiivne see foorum enam on, kuid kirjutan siiski.....
Selline küsimus siis, et kas eksam on stiilis valikvastused-lünktekst (olen selliseid versioone kuulnud-näinud) või on tegu siiski vana hea küsimus-vastus stiilis eksamiga nagu siin eelnevatest postitustest näha võis?
Tänan!
Vähemalt paar aastat tagasi oli nii.
Kunter- Postituste arv : 15
Age : 34
Registration date : 07/09/2009
Re: RAKUBIO
kas selle aasta eksam oli ka ainult nende kordamisküsimuste peale?
katakadri22- Postituste arv : 8
Age : 35
Asukoht : Tallinn/Tartu
Registration date : 02/01/2011
Re: RAKUBIO
katakadri22 kirjutas:kas selle aasta eksam oli ka ainult nende kordamisküsimuste peale?
Tulen just eksamilt ning küsimused olid tõepoolest kõik kordamisküsimuste failist võetud, isegi sõnastus oli samaks jäetud.
Kokku oli 30 küsimust ning kui oled need kordamisküsimused läbi töötanud (või mis veel parem, ise neile vastused otsinud), siis ei tohiks eksamil mingei rakusi olla - üks tunnike ja eksam valmis.
Pulgakomm- Postituste arv : 9
Age : 33
Registration date : 07/09/2011
Re: RAKUBIO
Siis on asi mugavaks tehtud, omal ajal polnud mingeid kordamisküsimusi. Ilmselt pärast suurt läbikukkumiste lainet otsustati läbisaamine lihtsamaks muuta.Pulgakomm kirjutas:katakadri22 kirjutas:kas selle aasta eksam oli ka ainult nende kordamisküsimuste peale?
Tulen just eksamilt ning küsimused olid tõepoolest kõik kordamisküsimuste failist võetud, isegi sõnastus oli samaks jäetud.
Kokku oli 30 küsimust ning kui oled need kordamisküsimused läbi töötanud (või mis veel parem, ise neile vastused otsinud), siis ei tohiks eksamil mingei rakusi olla - üks tunnike ja eksam valmis.
Kunter- Postituste arv : 15
Age : 34
Registration date : 07/09/2009
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2 • 1, 2
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|
Nelj Veeb 20, 2014 9:07 am by SilviaIngrid
» Etoloogia?
Teis Nov 26, 2013 10:04 pm by SilviaIngrid
» önäuntsment!!
Esm Märts 11, 2013 11:40 pm by Ainar
» Füüsikaline keemia
Teis Veeb 12, 2013 1:12 pm by Pulgakomm
» ornitoloogia
Teis Jan 01, 2013 8:38 pm by Indrek
» Mõtteterad
Kolm Dets 19, 2012 3:36 pm by hedi
» Mikrobioloogia II
Teis Dets 04, 2012 2:42 pm by maria255
» Süstemaatiline mükoloogia
Teis Nov 13, 2012 6:55 pm by Saepurulaps
» Ökoloogia rakendused
Püh Nov 11, 2012 2:36 pm by b05570